Vein, vahuvein ja liköörid

Millest vein tehakse

Veini iseloomu kujundavad viinamarjade omadused ning valikud, mida tehakse valmistamise eri etappides. Kestade kokkupuude mahlaga mõjutab värvi ja tanniinsust, käärimine aga muudab viinamarjasuhkrud alkoholiks. Laagerdamiseks valitud mahuti võib veini arengut ja aroomi omakorda muuta. Sordi, piirkonna ja aastakäigu märgised aitavad mõista, millise stiiliga vein pudelis tõenäoliselt on.

Viinamarjast veinini

Valmistamine algab korjatud viinamarjade ettevalmistamisega ning liigub seejärel käärimise, laagerdamise ja villimiseni. Punase ja valge veini põhierinevus tekib sellest, kas mahl käärib koos kestadega või neist eraldatuna.

• Korjatud viinamarjad sorteeritakse, et eemaldada kahjustunud marjad ja lehed. Seejärel eemaldatakse sageli raod ning marjad suunatakse purustamisele.
• Purustamisel marjad avanevad ja mahl pääseb välja. Saadud massi nimetatakse virdeks; selle edasine töötlemine sõltub soovitud veini värvist ja stiilist.
• Punase veini puhul käärib mahl koos kestadega. Kestad annavad joogile värvi ning eraldavad käärimise ajal ka tanniine ja osa aroomiühendeid.
• Valge veini valmistamisel eraldatakse mahl tavaliselt kestadest enne käärimist. Pärm muudab mahlas olevad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks.
• Käärimise järel laagerdub vein roostevabast terasest mahutis või tammevaadis. Mahuti valik mõjutab arengut ning tamm võib lisada vanilli, vürtsi või röstitud puidu noote.
• Enne villimist vein selitatakse või filtreeritakse vastavalt tootja valikule ja stiilile. Seejärel suletakse see pudelisse korgi või keeratava korgiga.

Tavalise lauaveini alkoholisisaldus on enamasti 11–14% vol. Marsala ja Madeira on piiritusega kangendatud ning nende sisaldus jääb tavaliselt umbes 17–22% vol. juurde.

Valmistusviis aitab mõista, miks sama viinamarjasort võib anda eri värvi ja iseloomuga veine ning millist stiili pudelist oodata.

Sort, piirkond ja viinamarjasaak

Etiketi kolm levinud vihjet kirjeldavad veini eri külgi: kasutatud viinamarju, nende kasvukohta ja koristusaastat.

Sordi, piirkonna ja aastakäigu tähendus veini stiilis

Märge	Mida see näitab	Mida stiili kohta aimata
Viinamarjasort	Riesling või Cabernet Sauvignon nimetab kasutatud viinamarjasordi.	Rieslinguga seostub sageli elav happesus ja tsitruseline või luuviljaline aroom; Cabernet Sauvignonis võib olla rohkem tanniini.
Kasvupiirkond	Mosel tähistab Saksamaa veinipiirkonda, mille järskudel nõlvadel kasvatatakse muu hulgas Rieslingut.	Piirkonna kliima ja kasvukoht mõjutavad marjade küpsemist ning võivad anda Rieslingule väljendunud happesuse ja värske puuviljasuse.
Aastakäik ehk vintage	2020 märgib viinamarjade koristusaastat 2020, mitte veini villimise aastat.	Aasta ilmastik mõjutab saagi küpsust, mistõttu võivad sama tootja eri aastakäigud stiililt erineda.

Ükski neist märgetest ei taga kindlat maitset, kuid koos annavad need kasuliku lähtekoha pudeli iseloomu hindamiseks. Etikett ütleb veini stiili kohta enamiku põhiteabest.

Vein, vahuvein ja liköör: mis on erinevus

Joogi nimetus annab vihje nii selle valmistamise kui ka klaasis tajutava iseloomu kohta. Vaikset ja vahuveini eristab eelkõige süsinikdioksiidi hulk ning see, kuidas gaas joogi sisse jõuab. Liköör ja kalvados kuuluvad teistsuguste valmistusviiside tõttu piiritusjookide hulka, mitte viinamarjaveinide alla. Võrdluses tasub vaadata korraga toorainet, käärimist või destilleerimist ning joogile iseloomulikku magusust ja alkoholisisaldust.

Vein ja vahuvein

Vaikse veini käärimisel tekkinud süsinikdioksiid pääseb enamasti valmistamise käigus välja, mistõttu jook ei moodusta klaasis püsivat mullivoolu. Vahuveinis hoitakse gaas seevastu joogi sees, kus see rõhu alanedes mullidena eraldub.

Vaikse ja vahuveini võrdlus valmistusviisi järgi

Joogistiil	Süsinikdioksiid ja mullid	Valmistusviis	Stiili määrav tunnus
Vaikne vein	Püsiv mullivool puudub; käärimisel tekkinud gaas lastakse valdavalt välja.	Viinamarjamahl käärib veiniks, seejärel vein selitatakse ja villitakse.	Iseloomu kujundavad eeskätt viinamari, käärimine ja veinivalmistus, mitte kihisemine.
Pudelis teist korda kääritatud vahuvein	Teisel käärimisel tekkiv süsinikdioksiid jääb suletud pudelisse lahustunult.	Veinile lisatud pärm ja suhkur käivitavad pudelis teise käärimise; pudel on protsessi ajal suletud.	Pudelkäärimine ja pärmisettel arenemine annavad mullidele ning maitsele meetodile omase ilme.
Suletud mahutis teist korda kääritatud vahuvein	Teise käärimise gaas lahustub rõhu all mahutis ja säilib joogis.	Teine käärimine toimub suletud rõhumahutis, enne villimist hoitakse jooki rõhu all.	Mahutimeetod võimaldab valmistada suurema koguse ühtlase stiiliga vahuveini.
Süsinikdioksiidiga rikastatud vein	Gaas lisatakse veinile rõhu all; mullid tekivad gaasi vabanemisel.	Valmis vein karboniseeritakse, selle asemel et gaas tekiks teise käärimise käigus.	Mullide päritolu on lisatud süsinikdioksiid, mitte suletud anumas toimunud teine käärimine.

Pudelis või suletud mahutis toimuv teine käärimine toodab süsinikdioksiidi, mis jääb rõhu tõttu veini lahustunult; rõhu all võib veini lisada ka eraldi süsinikdioksiidi. Põhierinevus on seega lihtne: vaiksel veinil puudub püsiv mullivool, vahuveinis annavad selle joogis säilitatud lahustunud gaas ja rõhu alanemine.

Liköör ja kalvados ei ole vein

Vein valmistatakse viinamarjamahla käärimisel, liköör ja kalvados aga põhinevad piiritusel või destillaadil ning nende tooraine ei pruugi olla viinamari. Nende suhkrusisaldus ja alkoholisisaldus erinevad samuti märgatavalt.

Veini, likööri ja kalvadose põhierinevused

Joogitüüp	Tooraine	Valmistusviis	Magusus ja alkoholisisaldus
Vein	Viinamarjadest saadud mahl.	Mahl kääritatakse; destilleerimine ei kuulu tavalise veini valmistamise juurde.	Magusus sõltub jääksuhkrust; alkoholisisaldus on tavaliselt ligikaudu 8–15% vol.
Liköör	Piiritus ning maitseandjad, näiteks puuvili, koor, ürdid või vürtsid.	Piiritust maitsestatakse või segatakse maitseekstraktide ja magustajaga.	ELi määruse (EL) 2019/787 järgi vähemalt 100 g suhkrut liitri kohta ja vähemalt 15% vol. alkoholi.
Kalvados	Normandia õuntest valmistatud siider; mõnes variandis kasutatakse ka pirne.	Kääritatud õuna- või pirnitooraine destilleeritakse piiritusjoogiks.	Minimaalne alkoholisisaldus on 40% vol.; tegu ei ole likööriga.

Puuviljaliköörid, kooreliköörid ja ürdiliköörid on erinevad tüübid, mille maitse sõltub koostisosadest ja nende kasutamisest valmistamisel. Kalvados on seevastu Normandia päritolu õuna- ja vahel pirnidestillaat, mitte viinamarjadest valmistatud jook; selle alkoholisisalduse alampiir on 40% vol. Joogitüübi valik sõltub olukorrast: vaikne vein võib sobida eine juurde, vahuvein inimesele, kes eelistab mullidega jooki, ning liköör või kalvados väikese serveeringuna pärast einet.

Kust lugemist alustada

Alusta veinide põhistiilidest, et mõista, kuidas värv, viinamarjasort ja magusus joogis väljenduvad. Seejärel võrdle vahuveine: päritolupiirkond ja valmistusviis aitavad selgitada nende erinevaid omadusi. Likööride juures tasub vaadata koostisosi ja nimetuste tähendust ning eristada neid kalvadosest. Klaasitäis on sõltumatu eestikeelne juhend, mitte pood ega ostusoovituste allikas.

Vanusepiir ja vastutustundlik tarbimine

Vein, vahuvein ja liköörid on alkohoolsed joogid ning nende käsitlemisel tuleb arvestada müügile kehtiva vanusepiiriga. Samuti on oluline suhtuda alkoholi tarvitamisse vastutustundlikult. Neile, kes soovivad valida joogi alkoholita, leidub eri tüüpi alternatiive. Järgnevad põhimõtted puudutavad nii alkohoolseid kui ka alkoholivabu valikuid.

Alkohol alates 18-aastasest vanusest

Eestis võib alkoholi müüa ainult vähemalt 18-aastastele; alkoholiseadus keelab alkoholi müügi alaealistele. Alkohol on mõeldud täiskasvanutele ning veini, vahuveini või likööri käsitlev teave ei muuda seda sobivaks alaealistele.

Alkoholi tarvitamisel kehtib mõõdukuse põhimõte. Tarvitamise kogus ja olukord võivad mõjutada inimese enesetunnet ja tegutsemisvõimet, seega tuleb arvestada ka ümbritseva olukorraga.

Pärast alkoholi tarvitamist ei tohi juhtida autot ega muud sõidukit. Lühike vahemaa ei muuda seda põhimõtet; liikumiseks tuleb valida lahendus, mille puhul ei juhita ise.

Veine ja teisi alkohoolseid jooke käsitlev juhend annab üldteavet, mitte ei reklaami alkohoolseid tooteid.

Alkoholivaba alternatiivid

Alkoholita joogi valimiseks võib valida alkoholivaba veini või muid alkoholivabu jooke. Näiteks sobivad lauale alkoholivaba vahuvein, mahl, mineraalvesi või karastusjook; need pakuvad erinevaid maitseid ja sobivad nii söögi kõrvale kui ka omaette joogiks.

Alkoholivaba vein võimaldab valida veinilaadse joogi ilma alkoholita, samal ajal kui mahlad, vesi ja karastusjoogid annavad teistsuguse maitsevaliku. Joogi etiketilt saab kontrollida, kas toode on märgitud alkoholivabaks ning millist tüüpi joogiga on tegu. Valik sõltub eelistatud maitsest ja olukorrast.